Hommikused porgandimuffinid ja mesine sõstravõi

Kui ma esimest korda neid muffineid valmistasin, siis süües unustasin ka ise, et küpsetises on peidus porgand. Juurikas lisab mõnusat magusust ja justkui sulab küpsemisel muffinisse. Lapsed petab igal juhul ära! Lisaks ei sisalda see retsept nisujahu ja piimatooteid. Söö koos magusate määrete või soolaste leivakatetega – muffinid on maitselt üsna neutraalsed ning sobivad nii moosi kui ka või ja õhukese juustuviiluga. Mõnusa katte saad näiteks, kui segad kokku veidi hapukat marjapüreed, võid ja mett.

Hommikumuffinid:

200 g porgandit

1 dl kookospiima (võid asendada ka maitsestamata jogurtiga)

2 muna

2 dl tatrajahu

1 dl pähklisegu

0,5 dl päevalilleseemneid

1 sl mett

1 dl kaerahelbeid 

0,5 tl soola

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl kaneeli

Riivi porgand peenelt. Sega kausis munad ja kookospiim. Lisa juurde kuivained ja sega korralikult läbi. Sega sisse ka riivitud porgand. Jaota tainas küpsetuspaberiga vooderdatud muffinipanni pesadesse. Küpseta 170 kraadi juures 30 minutit.

Mesine sõstravõi 

Mesine või, millele on hapude sõstardega veidi särtsu lisatud, sobib neutraalse maitsega hommikumuffinitele ja ka pannkookidele määrimiseks. 

50 g 82% taluvõid

0,5 dl musti sõstraid

2 tl mett 

Vajuta marjad kahvliga katki. Sega juurde toasoe või ja mesi. Kuna määre saab üsna vedel, siis pane see enne serveerimist natukeseks külma tahenema.

*Retseptid raamatust "Kaval Kokk"

Minu vanaisa mädarõigas

Täna möödus esimene aasta vanaisa lahkumisest. Kurbusega hakkasin mõtlema, et nii vähe sai kirja pandud ja talletatud tema köögikunstist. Kuna ta kasvas mere ääres ja oli aastaid ka meremees, siis oli tal eriline side kalaga. Seda oskas ta alati kuidagi eriliselt soolata ja marineerida. Öeldakse ju mõnikord, et perenaine pistab leiva sisse oma südamesoojuse. Vanaisa lisas ilmselt terakese oma vürtsikast iseloomust, sest teravat keelt ja äkilisust oli temas omajagu. Aga temas oli ka palju hoolivust ja sooja südant, mis muretses alati laste ja lastelaste pärast. Ta oli tõeline laste magnet, vanaisade musternäidis. Taaduks kutsusime teda, minu lastele oli ta aga Puruvana. Heal vanaisal mitu nime. Talle meeldis väga ka metsas seenel käia ja ka nendest suutis ta toidulauale imesid teha. Aga tema tõeliseks firmakaks pidasime ikka mädarõigast. Õnneks sai see Retseptisahtli kaante vahele talletatud. Teinekord ikka sirvin neid lehekülgi, sest vanaisa on piltidel nii ehe ja omas elemendis. Tore on vaadata ja meenutada vanaisa suuri elu näinud käsi...

Vanaisa Aimuri mädarõigas

Vanaisa mädarõigas on oma olemuselt eriline selle poolest, et juurika peenestamisel on rõigas jäetud tükiliseks. Mädarõika purustamise ajal võib julgelt ujumisprillid ette panna, sest õige juurikas oma kanguses paneb ilmselt pisaraid valama ka kõige mehisema mehe. Vanaisa küll nuttis! 

500 g puhastatud ja kooritud mädarõika juurt
3 sl 30protsendilist äädikat

1 l vett
7 tl soola
8 tl suhkrut

Tükelda mädarõika juured väiksemaks ning purusta köögikombainis peeneks pudiks. Mädarõigas võiks jääda pigem tükiline kui hästi peeneks purustatud. Sega veele juurde äädikas, sool ja suhkur. Vajaduse korral lisa maitseid. Vala marinaad purustatud mädarõikale ja kata anum kaanega. Jäta ööpäevaks toa temperatuurile maitsestuma. Tõsta mädarõigas purkidesse ja sule kaanega. Purkidesse tõstmisel ära nõruta mädarõikalt kogu vedelikku ära, vaid jäta purgi sisu pigem natuke vesine. Nii on tulemus mahlasem ja maitseküllasem.

· Köögikombaini puudumisel võib mädarõika juurikad ajada ka läbi hakklihamasina. Kuid siis ära unusta ujumisprille!

*Retsept raamatust "Retseptisahtel käsitöökapis" - Ragne Värk, Andra Kalda